...trying to call home. Järjekordne lugu mis kummitab ja seda tänu armsale Birkale.
Eilsest niipalju, et hommikul ja päeval sadas padukat ja oli äike/müristas. Mulle meeldib selline ilm, ainult pesus olla oli veitsa jube :D Õhtul käisime Maritiga niisama chillimas, jalutasime mööda kärdlat ringi. Põhimõtteliselt kõndisime Rannakasse ja tagasi, ainult ringiga. Laupäeva õhtu kohta oli väljas üllatavalt vähe inimesi. Ega me väga seltskonda otsinud ka aga väljakul ei olnud kedagi. Ja Ararati juures ka ei olnud kedagi. Iseenesest nalja sai ja vääga lahe oli, seda õhtut tuleb kindlasti korrata. :D
Täna siis enamvähem terve päeva lebotasin. Õhtupoole tuli birkal geniaalne mõte minna jala Tõrvakale ujuma. Läksimegi, enne veel kiirelt Säästukast läbi ja siis minek. Erinevaid inimesi tuuseldas Kärdla vahel ja ka rattateel ikka päris palju. Jala ja rolleriga liiklejaid oli ikka rohkem kui autosid. Isegi oma klassi inimesi nägin, isegi mitut. :D:D Kõndisime ja naersime ja ma korjasin maasikaid. Kokku kõndisime Tõrvakale kaks tundi. Jalgrattatee lõpuosas võtsime ikka jalast ka ära ja kõndisime palja jalu. Kahjuks läks see tee pärast konarlikuks ja siis oli valus kõndida. Kui me lõpuks randa jõudsime ss ei olnud seal parklas ühtegi autot. Rannas oli kaks inimest, naine ja mees, see mees mängis mingit trummi. Me ei tantnud nende juurest ära minna ja läksime ringiga.
Siis ujuma. Algul oli vesi mega külm, lõpus harjus ära. Samal ajal maandusid Tõrvakale mingid paadiga inimesed, kes jätsid oma paadi sinna randa. Sidusid nööriga puu külge kinni ja läksid minema. Ma küll ei julgeks nii, vaata mis seltskond seal liigub ju :DPanime riided selja ja rääkisime veel pisut juttu ja kuulasime musa. Isegi pisut uusi plaane mõtlesime välja. :D
Nüüd tagasi kodus ja räägime Birkaga msn'is läbi veebika. Very funny :D
Kunagi lisan pilte ka :D
No comments:
Post a Comment