Tõrvakas...tähed...padukas...

... ja märjad riided. :D
Võinoh päev algas vähe teisiti :D Nii... Ma ei tea miks aga täna hommikul oli ülesse saamisega hullult raskusi. Essa tund keka. Ja Ülle on ikka nii nunnu, pidi mind mu probleemiga (kui ma teaks mida ta selle all mõtleb) aitama ja ainuke hea soovitus oli tel, et asfaldi peal ei tohi joosta. Probleem lahendatud. Kunsti ajal saime ka infi pilti joonistada, õnneks, mul polnud veel midagi tehtud. Nüüd vähemalt taust, üks kõõrdsilmne kala ja mingi roheline taimeke. Geo töö sain kolme :D nagu enamus. Musas mängisime flööti, mis oli päri jube kuna kõigil olid flöödid. Enamus ajast oli see lihtsalt mingi lambine kriiskamine. Lõpus väike lauluke ja kool läbi. Ülejäänd tunnid olid tavalised, mõtetud ja igavad.
Siis oli meil tund aega aega, et minna Selveri parklasse. Hakkasime filmi tegema jälle. Ma ausalt ei kujuta ette, milline see film lõpus olema saab. Kuna see Teelekese kukkumine oli küll suht kahtlane ja muarust ebareaalne. Aga samas pole ju lõpptulemust näind, niiet päris kindel ei  saa veel olla. :D No nalja ikka sai ja päris mark oli olla seal, kui kõik meid vaatasid imelike nägudega. Aga fun oli. Lisaks kustusid vist need videod ka ära, kuidas filmi tehti. Nii tulin ss ära koju.
Mingi aeg rääkis Birka , et ta tahab mindagi teha ja kodust ära saada. Birkakesel tuli äärmiselt tark mõte minna tõrvakale... jala. Kaunis kena.. kella kuuest otsustasime, et hakkame kiiresti minema. Tegelik aeg millal metsarajale jõudsime oli seitse.
Kõndisime ss Birkaga rahulikult, olime juba laudrajalt maha jõudnud. Kuulen mingi mootori hääl on kuskil metsas. Vaatan taha, mitte kedagi. Ma arvasin, et oleme teele lähedal ja mingi suvakas auto sõitis lihtsalt. Ss jälle mingi mootori hääl, seekord olid juba tuled ka. Morko oli nii geniaalne, et tuli rolleriga meile järgi... metsas. Nojah igastahes oli siis veel suhtkoht valge. Marko parkis oma rolleri kuskile mättakõrvale ära ja edasi matkasime jala. No ikka päris pikalt. Kui lõpuks tõrvakale välja jõudsime oli juba pime. Aga ei ss ns rääkisime juttu ja me Birkaga olime nii targad (Birka oli) :D ja võtsime pleedid kaasa. Ühe panime ligumärja pingi peale ja teise sisse kerisime end sooja.
Lõpuks. kui hakkasime tagasi minemisele mõtlema, läks jutt huntide ja metsloomade peale. Reaalselt oli mega creepy rolleri juurde jalutada. Pluss see ole kaugel. Asja tegi eriti vahvaks see, et vihma hakkas sadama. No algul oli lihtsalt selline kelmikas uduvihm. Aga lõpus oli  mingi hull padukas. Ja jube vahva oli kõndida kottpimedas metsas, paduvihmaga ja loota, et need hundid meid ei ründa. Laudtee peal oli juba normaalsem käia. Kõik luks valgustus taga ja puha. Vähe libe oli aga see suva. Kärdlasse jõudes enam vist ei sadanudki... või ma olin juba nii märg, et ei saanud aru. Tossud ka ilusti 3 numbrit suuremad.
Vot shiuke tore päev mul oligi :D:D